Ununenud õnnemündid

  Iga talv teeb vanemaks Iga talv teeb targemaks Tee saab otsa Talv saab läbi Päevavalgus maalib mustreid Paakunud pori värvi seinale Mis polnudki soe savipruun Tõmbad saapad jalga Suled ukse ja õpid unustama Kevadpäike soojendab nägu Kontsad kõpsuvad sulalumeteel Ja ununenud õnnemündid Kõlisevad tasakesi taskupõhjas

Õnnekohmetu hommik

Hommiku magus raskus Nõrgub piiskhaaval alla su Roostevärvi ripsmeilt Su silmade meelespeasinine Püüab idataevas kinni Piimakarva hõõguvalge pilve See katab kinni Su põranda päiksesoojad puidulauad Pliidil tukkuva täpilise teekannu Libiseb nagu õnnekohmetu külaline Su sõrmedele õilmitsema Nõnda sa kirjutadki mulle Jälle