Veebruarivalgus

Läbi aknalaual magava Rohelise toataime Roomab tuppa kalbe Veebruarivalgus   Su sõnu Suuri nagu suruliblikaid Heljub sädeleva sajuna Mu laetalade kohal – Tõsiseid nagu tuul Mõistatuslikke nagu meel Seletamatuid nagu Hiies sirguv õnnetamm   Lubadus Mis elus hoiab homseni – Kirjutan sulle    

Kella viiene nägemus

Seal unenäopargi serval Õhtul veidi enne kella viit Süütavad vanad vahtrapuud Oma külmetavais ladvus Habraste armastajaina Õnne õrnkohmetu õhtupuna   Valgustriip varrukaserval Seisan ja vaatan Kuidas magab jaanuarikuu Laiska lõputa und Su jalajälgedel, Milles õitses suvel ääretasa Kibuvitsu, jasmiine ja marielilli Ja kõikjal õhus me ümber Lendus tuhkjat võilillelund   Ilmsi ja ärkvel Seal külma […]

Õnnekohmetu hommik

Hommiku magus raskus Nõrgub piiskhaaval alla su Roostevärvi ripsmeilt Su silmade meelespeasinine Püüab idataevas kinni Piimakarva hõõguvalge pilve See katab kinni Su põranda päiksesoojad puidulauad Pliidil tukkuva täpilise teekannu Libiseb nagu õnnekohmetu külaline Su sõrmedele õilmitsema Nõnda sa kirjutadki mulle Jälle