Hetked, lihtsalt…

Vihm… Sajab vastu plekk-katust, mühab aiatagustes sirelipõõsastes, piitsutab pojenge, nii et need üksteise järel õielehed lahti lasevad ja ohates murule pudenevad. Maapind on täis veidrat valget lund. Õhk kleepub niiskusest, mida on korraga mu ümber liiga palju. Vahel, kui sadu lakkab, kõnnin paljajalu läbi lompide, istun aegamisi hämarduvas aias ja vaatan üles, kõrgete iidsete puude […]

Pimeduse 12 põikteel

Seisad jälle Seal Pimeduse 12 põikteel Pähklivärvi poolmantlis Naeru pehmus põsesarnadel, Tumedate laugude taga Meelespealillena Õitsele puhkemas öö   Su sõnade suvesoe vihmasabin Riivab troopikatuulena mu huuli Sulatab iga pudenenud piisaga Külma kinnitrambitud lund   Nõnda iga vihmaks sadanud sõnaga Teed sa jälle terveks mind Ja mina sind