Polaarpimeduse serval

Mu arm Kaunis, mõtlik ja õrn Kas sinugi heledate akende taga Tintmusta tapeediga toas Kus pulbitseva kärestikuvoona Voolab vastupäeva Muusika meloodiajõgi Ja põrandalaudade vahelt Võrsub üksteise võidu Lõhnavaid lumetulpe, On vahel kurb ja külm? Või on see ainus valge aken Põhjatus polaarpimeduses?