Pistan Sulle, suurele ja leebele, Sinu soojasse pihku pisikese hiiumaise meene, et Sa teaks. Puhuks, kui Sul vahel kipub siht silme eest kaduma, mustad lained üle pea kokku löövad ning Sa ühtäkki enam ei tea, kus Sa asud või miks olemas oled. Siis juhatab see tore humoorikas asjandus su jälle õigele rajale, sinna, kuhu oled teretulnud ning kuhu kuuludki.
Kirjapiiga Kiiri Saare blogi 