Keeletu rõõm

Kuhu peidaks keeletu Oma rõõmu? Mataks metsa Männikäbide alla Peidaks liivateradena Kinganinade sisse Külvaks kaseheinana Niiskele nõmmeniidule Või pistaks vihmapiiskadena Põuapilvede vahele? Kuhu peidaks keeletu Oma rõõmu, Et keegi liiga vara ei näeks? Küllap vanarahvaski ju teab – Sina meeletu, Ära hõiska enne, Kui videvik viimaks käes    

Kingiksin sulle

Kingiksin sulle Tuule ümina roostikus Anemooni hääbuvad värvitoonid Valguslaigu pleekinud puutrepil Lõhnavasse heina jäänud jäljerea Ja ämblikuvõrguks kootud Vikerkaarevärvi vihmapiisad   Kingiksin sulle Tolmus lõõskava külavahetee Maasikakorjajate heleda naeru Pungi ajava iidvana sirelipõõsa, Mis mäletab igat õnneotsijat Ning killukese suvetaeva kumerat kaart   Kingiksin sulle ukselävel ukerdava Laisa lepatriinu Laulurästa lustliku lennukaare Ja peenral puhkeva esimese kressi […]

Karge hommik

Terve igavik hiljem Seisad ja vaatad jälle Seda sinisena siravat taevast Lennuki valget vahujoont Trepiastmeisse tardunud jääd Tühjuse kohale koolduvaid puid   Taevas on ikka sama kõrgel Ja puud hõljuvad kaalutuina Oleks justkui seesama Selge karge hommik Täis tuult, päikest ja jääd   Surud käed taskupõhja Neelad sõõmu tuult ja tead – Miski pole enam […]

Ununenud õnnemündid

  Iga talv teeb vanemaks Iga talv teeb targemaks Tee saab otsa Talv saab läbi Päevavalgus maalib mustreid Paakunud pori värvi seinale Mis polnudki soe savipruun Tõmbad saapad jalga Suled ukse ja õpid unustama Kevadpäike soojendab nägu Kontsad kõpsuvad sulalumeteel Ja ununenud õnnemündid Kõlisevad tasakesi taskupõhjas

Õnnekohmetu hommik

Hommiku magus raskus Nõrgub piiskhaaval alla su Roostevärvi ripsmeilt Su silmade meelespeasinine Püüab idataevas kinni Piimakarva hõõguvalge pilve See katab kinni Su põranda päiksesoojad puidulauad Pliidil tukkuva täpilise teekannu Libiseb nagu õnnekohmetu külaline Su sõrmedele õilmitsema Nõnda sa kirjutadki mulle Jälle