Keeletu rõõm
Kuhu peidaks keeletu Oma rõõmu? Mataks metsa Männikäbide alla Peidaks liivateradena Kinganinade sisse Külvaks kaseheinana Niiskele nõmmeniidule Või pistaks vihmapiiskadena Põuapilvede vahele? Kuhu peidaks keeletu Oma rõõmu, Et keegi liiga vara ei näeks? Küllap vanarahvaski ju teab – Sina meeletu, Ära hõiska enne, Kui videvik viimaks käes