Otsisin eelmise pildiga sobituvat fotot – väga põnev viis kahtlemata ööd veeta – ja leidsin selle hoopis 2006.nda aasta Prantsusmaa fotode kaustast. Selline kummaline, pudeliharja meenutav taim, mis kasvab õisi kõikjale külvates suurte külluslike põõsastena. Neid vanu fotosid lapates tõdesin tahtmatult, kui palju me siiski aja jooksul muutume, isegi, kui me üsna enesekindlalt vastupidist väita eelistame. Kõik meiega […]
Portugal. Ainsagi pilveta taevas hõõgub eresiniselt. Eemal rohelist torkivat müüri silmates taipan pea kuklasse ajada ja seal ta ongi – enda absurdses, rammusas ilus külluslikult õilmitsedes. Midagi seesugust, mis Eestis ilmselt lillepotti eriti ei mahu. Ma pole küll botaanik, ent seesugustel hetkedel tahaks ma tõepoolest märksa enam teada neist eriskummalistest, hiiglase mõõtu taimedest, mis kõikjal igasugu mõõdutunde hüljanult kasvavad, […]
Taas Madeira. Vahel ma mõtlen, kas kusagil kaugel reisimas käiaksegi pigem selleks, et jõuda ringiga tagasi eelkõige iseeenda juurde? Silmitsed tee äärtes rikkalikult õilmitsevaid tundmatuid põõsaid, tuules sasitud kõrbeheina, mäekülgedel peegelduvat eksootilist värvidemängu, kõnnid kahemeetriste kaktuste vahel, lased kõrval puhata võõrakeelsel meloodilisel kõnel ja saad lõpuks aru kõigest sellest, mida sa endale tegelikult kogu aeg […]
Mallorca. Kõrvetav päevasoojus, segunemas Vahemerelt aegamisi lähemale hoovavava jahedama hoovusega. Seisan vaateplatvormil ja silmitsen üksisilmi kummalist klaaskuuli, mis loob maailmast sootuks isemoodi tagurpidipeegelduse. Ilmselt meeldibki mulle vahel maailma näha just taolise, pisut ebareaalse ja teisipidi pööratuna, milletaolisest hoiakust on tõtt-öelda kantud ka kogu mu seni ilmunud looming. Võib-olla on see lihtsalt minu võimalus end […]
Lõuna-Portugal. Õhk virvendab kuumusest ja tumepunane liiv tolmab. Oleme mingi täiesti suvalises maakohas Algarves, järjekordsel reisipäeval teel järgmise sihtpunkti poole, kui ma ühel hetkel autost välja hüppan, fotoaparaati käigult kaasa haarates. “Mis on?” küsivad teised pisut segaduses mulle järele vaadates. “See on ju nagu “Tuulest viidud” võtteplats!” hüüan tolmukeerisest pisut hingetuna vastu. Vähemasti just umbes […]
Reisideski märkab tihtipeale midagi sootuks kummalist ja veidrat, mis tahtmatult pilku püüab. Tegu peaks siis olema värskelt pressitud tsitruseliste jääkidega, mis hüljatuina neis pisut peletavalt, ent samaväärselt kontrastselt paeluvalt sinistes plastplännides lebades moodustavad tegelikult hoopis teistsuguse väärtuse – üsna tähelepanuväärselt eksootilise kompositsiooni. Foto pärineb mõne aasta taguselt reisilt Mallorcalt. Hea küll, ja võib-olla küsid […]
Madeira – justkui hetk “Sõrmuste isanda” saagast. Kummaline, et kui ma olin kodust kaugel, kogu selle uskumatu troopilisuse sees, tiksus mu mõte tihtipeale pigem sinnakanti, et ma tahaks võtta enda sportratta ja sõita harjumuspäraselt Tahkuna risti, tunda kodukandi tuult enda näol ja hingata sisse tuttava männimetsa lõhna. Nüüd, tagasi kodus reisifotosid vaadates mõtlen – kui […]
Sinine vesi… Siin ma seisin, päevase ereda soojuse käes, kõrgel turvalisel vaateplatvormil, mis eraldas mind sellest tohutust kogusest tormlevast ja hiigeljõuga vastu kaljusid peksvast veemassist, mis tundus ühtaegu kutsuvalt ilus kui hukutavalt ebasõbralik. Kas ilus ongi tihtipeale ebasõbralik? Miski, mida peaks ainult distantsilt vaatlema? Ainult kõige hulljulgemad söandasid Madeiral minna vabasse vette, ja sedagi juhul, kui […]
Tõenäoliselt kuulun ma seesuguste inimeste hulka, kes on mingil seletamatul põhjusel kuidagi ebareaalselt haaratud looduse mitmekesisusest, värviküllusest ja rohkeid meelelisi emotsioone pakkuvast lõhnade maailmast. Värskelt niidetud muru, äsja riita laotud puud, kevade lõhn peale esimest vihma… Selles kõiges on märksa võimsam laeng, kui näiteks kusagil parfüümipoe riiuli juures seista ja kiiskavsäravaid pudelikesi silmitseda. Mis tegelikult on […]
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Feel no evil. Fear no evil.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Krista veebiblogi
Kõik on kaduv... ja korduv.
