“Kuhu me läheme?” olen uudishimulik. Kuumusest lõhnav asfalt me jalgade all on märkamatult asendunud liivase kruusateega. Tee muutub üha kitsamaks, lookleb heinamaa ja viljapõldude vahel nagu pikk laisk madu. Pea kohal lõõskab hele pilvitu taevas, õhk virvendab kuldselt, lõhnates mändide ning rannataimede järele. Tee äärtes kooldub me poole puhmaste viisi valgeid karikakraid ja mõni üksik sinine kellukas. […]
“Ma olen tegelikult tahtnud Sind alati siia tuua,” tunnistan vaikselt, kuulates, kuidas kuivanud sammal me sammude rütmis taldade all krõbiseb. Tuul toob metsa poolt randherne ja meriheina kerget mõrkjat lõhna, mis puudutab vaid põgusalt sõõrmeid ja neeldub siis kuhugi mere soolasesse hingusesse. On vaikne ja soe. “Miks?” pärid Sa pisut eemalolevalt ja saadad pilguga […]
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Feel no evil. Fear no evil.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Krista veebiblogi
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kirjapiiga Kiiri Saare blogi 