Süda Nagu liiva täis merikarp, Kaotsi läind võtmega võlukirst, Mille sisse ei näe, Põksub su karuse mantlikanga taga Peegeldub silmade kärestikujõe Sillerdavas vooluvees   Tuul keerutab me vahel Habrast uue aasta lund Ja mere kohal magab udu Oma otsatut unenägudeta Und