Sel härmakarva hommikul Oled korraks kui Kodust kaugele eksind laps – Kurb ja elevil ühtaegu Heidad jope kaldal õõtsuvale Pajupõõsale kiikuma Sõrmitsed sõnatuna Vee virvendavat kulda Mis viib kaasa puulehti Prügi ja inimeste unistusi Vaatad kuis kevad libiseb Tantsija kergusega Läbi sinisena sillerdava õhu Allavoolu Alati allavoolu
Metsa lumevalge Õitsetab mineviku valgeid Meelespealilli Külvab neid külmil sõrmil Kargetele valgetele hangedele Päike peegeldub puutüvedel Püüab kohmaka kunstnikuna Voolida pilveservale Su suvevärvi silmade Rõõmsat ja petlikku helki
Käisin ära Ega saanud ühtki pilti Fotokas keeldus koostööst Kuidas ma oskan siis hiljem Mäletada Seda sooja helki Kõrghoonte seintel Õhus virvendavat Pehmet kuldset valgust Lõbusaid sulalumeniresid Kõnniteedel Päikest püüdvaid pärnapuid Pargis Valgeid jäälahvandusi Külmas soolases vees Punasena merre kustunud Päikest Ja iseenda õnnesegust olemist
Laadi kevad alla Soovitab kõrghoone seinal Sinises kleidis näitsik Kelle sirelikarva pilk Näib pisut külmetavat Kas niisama lihtsalt Saaks ka õnne Ja armastusega Hiireklikk Ja kõvakettal Kasutuseks olemas
Terve igavik hiljem Seisad ja vaatad jälle Seda sinisena siravat taevast Lennuki valget vahujoont Trepiastmeisse tardunud jääd Tühjuse kohale koolduvaid puid Taevas on ikka sama kõrgel Ja puud hõljuvad kaalutuina Oleks justkui seesama Selge karge hommik Täis tuult, päikest ja jääd Surud käed taskupõhja Neelad sõõmu tuult ja tead – Miski pole enam […]
Iga talv teeb vanemaks Iga talv teeb targemaks Tee saab otsa Talv saab läbi Päevavalgus maalib mustreid Paakunud pori värvi seinale Mis polnudki soe savipruun Tõmbad saapad jalga Suled ukse ja õpid unustama Kevadpäike soojendab nägu Kontsad kõpsuvad sulalumeteel Ja ununenud õnnemündid Kõlisevad tasakesi taskupõhjas
Vahel on lihtne teha sõnu Asetada need letile lumikellukeste Ja eilse ajalehe vahele Märtsipäikese kätte Keset kollast valgustriipu Õnne kardinakangaks Olgugi et keegi ei osta
Iga päikseta päeva lõpul Roomab üle välja kohale Suurustlev saks – Porivärvi väsimus Hajameelsus hõlma vahel Järjehoidjaks
Kusagil sääl Sügava valge saju Ja miljoni heleda helbe taga Külmkohmetus kauguses Seisad kesk tahmast tänavat Unne suikuvas suurlinnas Tõtlik ja tõsine, Oodates üksisilmi Foori rohelist tuld Nagu lunastuse paistet Seisad, ootad ega näe Kuidas üle su pea Sõuab aeglane pärlivärvi parv Süvaveekalu Uimed öövalguses säramas Soomustel signeeritud sõnum: Vabadus
Seisad jälle Seal Pimeduse 12 põikteel Pähklivärvi poolmantlis Naeru pehmus põsesarnadel, Tumedate laugude taga Meelespealillena Õitsele puhkemas öö Su sõnade suvesoe vihmasabin Riivab troopikatuulena mu huuli Sulatab iga pudenenud piisaga Külma kinnitrambitud lund Nõnda iga vihmaks sadanud sõnaga Teed sa jälle terveks mind Ja mina sind
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Feel no evil. Fear no evil.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Kõik on kaduv... ja korduv.
Krista veebiblogi
Kõik on kaduv... ja korduv.
