Härmakarva hommik

Sel härmakarva hommikul Oled korraks kui Kodust kaugele eksind laps – Kurb ja elevil ühtaegu   Heidad jope kaldal õõtsuvale Pajupõõsale kiikuma Sõrmitsed sõnatuna Vee virvendavat kulda Mis viib kaasa puulehti Prügi ja inimeste unistusi   Vaatad kuis kevad libiseb Tantsija kergusega Läbi sinisena sillerdava õhu Allavoolu Alati allavoolu

Kahetsus

Käisin ära Ega saanud ühtki pilti Fotokas keeldus koostööst   Kuidas ma oskan siis hiljem Mäletada Seda sooja helki Kõrghoonte seintel Õhus virvendavat Pehmet kuldset valgust Lõbusaid sulalumeniresid Kõnniteedel Päikest püüdvaid pärnapuid Pargis Valgeid jäälahvandusi Külmas soolases vees Punasena merre kustunud Päikest Ja iseenda õnnesegust olemist    

Karge hommik

Terve igavik hiljem Seisad ja vaatad jälle Seda sinisena siravat taevast Lennuki valget vahujoont Trepiastmeisse tardunud jääd Tühjuse kohale koolduvaid puid   Taevas on ikka sama kõrgel Ja puud hõljuvad kaalutuina Oleks justkui seesama Selge karge hommik Täis tuult, päikest ja jääd   Surud käed taskupõhja Neelad sõõmu tuult ja tead – Miski pole enam […]

Ununenud õnnemündid

  Iga talv teeb vanemaks Iga talv teeb targemaks Tee saab otsa Talv saab läbi Päevavalgus maalib mustreid Paakunud pori värvi seinale Mis polnudki soe savipruun Tõmbad saapad jalga Suled ukse ja õpid unustama Kevadpäike soojendab nägu Kontsad kõpsuvad sulalumeteel Ja ununenud õnnemündid Kõlisevad tasakesi taskupõhjas

Suurlinna lunastus

Kusagil sääl Sügava valge saju Ja miljoni heleda helbe taga Külmkohmetus kauguses Seisad kesk tahmast tänavat Unne suikuvas suurlinnas Tõtlik ja tõsine, Oodates üksisilmi Foori rohelist tuld Nagu lunastuse paistet Seisad, ootad ega näe Kuidas üle su pea Sõuab aeglane pärlivärvi parv Süvaveekalu Uimed öövalguses säramas Soomustel signeeritud sõnum: Vabadus    

Pimeduse 12 põikteel

Seisad jälle Seal Pimeduse 12 põikteel Pähklivärvi poolmantlis Naeru pehmus põsesarnadel, Tumedate laugude taga Meelespealillena Õitsele puhkemas öö   Su sõnade suvesoe vihmasabin Riivab troopikatuulena mu huuli Sulatab iga pudenenud piisaga Külma kinnitrambitud lund   Nõnda iga vihmaks sadanud sõnaga Teed sa jälle terveks mind Ja mina sind