Külm muinasjutt
Üha tihenevas pimeduses, käed sügaval kaneelikarva mantli taskutes seisab Laps ja vaikib. Ta silmad, põhjatud ja seletamatud nagu öö, jälgivad ainiti vee nõrka peegeldust kusagil kaugel silmapiiril ja aegamisi ta ilme maheneb pisut. “Sina, tirts, jälle üksipäini siin?” lausub pimeduse sügavusest hääletuna ta kõrvale astunud Võlur. Ta pikk mantlisaba lookleb mööda lund, õlad ühtlase sädeleva […]