Kella viiene nägemus

Seal unenäopargi serval Õhtul veidi enne kella viit Süütavad vanad vahtrapuud Oma külmetavais ladvus Habraste armastajaina Õnne õrnkohmetu õhtupuna   Valgustriip varrukaserval Seisan ja vaatan Kuidas magab jaanuarikuu Laiska lõputa und Su jalajälgedel, Milles õitses suvel ääretasa Kibuvitsu, jasmiine ja marielilli Ja kõikjal õhus me ümber Lendus tuhkjat võilillelund   Ilmsi ja ärkvel Seal külma […]

Polaarpimeduse serval

Mu arm Kaunis, mõtlik ja õrn Kas sinugi heledate akende taga Tintmusta tapeediga toas Kus pulbitseva kärestikuvoona Voolab vastupäeva Muusika meloodiajõgi Ja põrandalaudade vahelt Võrsub üksteise võidu Lõhnavaid lumetulpe, On vahel kurb ja külm? Või on see ainus valge aken Põhjatus polaarpimeduses?

Õnnekohmetu hommik

Hommiku magus raskus Nõrgub piiskhaaval alla su Roostevärvi ripsmeilt Su silmade meelespeasinine Püüab idataevas kinni Piimakarva hõõguvalge pilve See katab kinni Su põranda päiksesoojad puidulauad Pliidil tukkuva täpilise teekannu Libiseb nagu õnnekohmetu külaline Su sõrmedele õilmitsema Nõnda sa kirjutadki mulle Jälle