Õnnekohmetu hommik

Hommiku magus raskus
Nõrgub piiskhaaval alla su
Roostevärvi ripsmeilt

Su silmade meelespeasinine
Püüab idataevas kinni
Piimakarva hõõguvalge pilve

See katab kinni
Su põranda päiksesoojad puidulauad
Pliidil tukkuva täpilise teekannu
Libiseb nagu õnnekohmetu külaline
Su sõrmedele õilmitsema

Nõnda sa kirjutadki mulle
Jälle