Vaarikajõgi

vegase rand

See jõgi, pikk, lõputa jõgi. Pulbitseb, vuliseb, loob. Valged vahukeerised kallastel. See jõgi. See jõgi. Sina ja mina. Sina ja mina. Joon. Joon.

 

See suudlus. See suudlus. Laotunud üle kõigi mu rõõmuta aastate. Otsatu nagu igavik. Ilus nagu vikerkaar. Su juuste pehmus. Õlad. Silmad. Käed. Käed. Käte kerge surve. Lembus, milles kurb kümbleb. Ei saa eales küll. Minuga. Minu. Sina ja mina. Sinu ja minu.


Uus päev. Tuba. Padi ja tekk. Sein ja kardin. Hall hommik akna taga. Nii nagu ikka. Unenägu, tõelisem kui elu, libiseb eemale. Huultel veel hetkeks su suu magusus. Vist vaarikad. Vaarikad.

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s