Lootusetuse linnutee
Puistab tuhmi tähetolmu
Su sadat sügist näinud
Rändurisaabastele
Pikk nagu jõgi
Tark nagu aeg
Ilus nagu unistus
Puistad endast merevärvi sõnu
Ja pöörad siis pea ära
Et ma ei näeks
Su silmades kogemata süttind
Tuhmilt siravat tähte
Mis kutsumata külalisena
Istutas end su iirisele
Nagu krimpsus nartsissisibul
Kevad, see armunute aeg
On veel nii kaugel
Kirjapiiga Kiiri Saare blogi 