Vaevavalge

raagus puu

Su vaikiv suu
Nagu oksal õõtsuv viimne külm kink
Tundmatult kuid kaunilt
Mürgimarjapuult

Neelab suure sõõmu
Vaevavalget pööripäevaööd
Kaardub kiskjanaeratuseks
Libiseb lepitama lohutut –


Usu mind, mu mürk päästab su

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s