Vaevavalge

Su vaikiv suu
Nagu oksal õõtsuv viimne külm kink
Tundmatult kuid kaunilt
Mürgimarjapuult

Neelab suure sõõmu
Vaevavalget pööripäevaööd
Kaardub kiskjanaeratuseks
Libiseb lepitama lohutut –

Usu mind, mu mürk päästab su