Silmitsi Navitrolla maailmaga

 
Suvine unine pärastlõuna. Suundudes vanematekoju suvitama, tiksume Tartu-Põlva maanteel, tagaiste täis söögikraami, linnasugulasi ja linnast ostetud kõikmõeldavat eluliselt vajalikku või siis pisut vähem-vajalikku träni. Taustaks mängib loiult mingi suvaline riiulist kaasa haaratud plaat, millele mitte keskendumine ei näi üldse üle jõu käiv. Bryan Adams ringles vist kontrollimatult peaaegu pool aastat nõnda kaasa, olles lihtsalt loomulik osa kulgemisest.
“Oota, jää seisma!” hüüan korraga.
“Mis?” kostab ligemale kahekümne meetri pärast rooli tagant loid äraolev hääl.
“Jää seisma, noh!” kordan enda esialgset väidet ja vahin lummatult tahavaatepeeglisse, justkui oleks äsja mingit ilmutust näinud.
Juht vahib mulle kahtlevalt otsa, ilmselgelt endamisi kaaludes, kui suured on šansid muretult edasi sõita.
“Paluuun!!!” panen enda häälde kogu veenmisjõu, mis annab põhjust ülejäänud päikesest ja linna peal ringi uitamisest väsinud seltskonnal põhjuse mu mõistuses kahelda. “Ma nägin seal sellist…”
Veel üks pikk pilk, pikk ohe ja siis keeratakse auto ringi.
Juubeldan.
Mõni hetk hiljem jõuab mu fotoaparaati seesugune, täiesti imeline, unenäoline, täielikult postkaardilik navitrollalik pilt, mida lõpuks ka kogu ülejäänud seltskond imetlevalt silmitsema jääb. Jänesed ja muud veidrad täpilised pika kaelaga elajad võib igaüks ise mõttes juurde joonistada. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s