Kommentaariks novellile

Nii. Ja nüüd olen siis oma novelliga “Ööd vahtravalgel” lõpuks lõpule jõudnud. See oli selles mõttes mulle eneselegi üsna omapärane projekt, kuna ma pole kunagi varem otse veebi kirjutanud ja veel niimoodi – seda käigult luues. Lugu täiendavad luuletused, mida paralleeleselt kirjutasin ja oma meeleolult justkui täiendavad novelli.
Selle kõigega algust tehes oli mu tegelik plaan tõtt-öelda kirjutada kõigest mõni peatükk, ent kusagil keskpaigas, kui nagu näis, et nüüd võiks hakata vaikselt otsi kokku tõmbama, tekkis tahtmatult tunne, et finišisse purjetamine toimuks kiirustades ja palju olulist jääks lihtsalt õhku rippuma ja teoreetilise lahenduseta. Seega andsin sulele – või siis, kaasaegsemalt väljendudes –, enda sõrmedele arvuti klaviatuuril – vaba voli ning jutt ise paisus 40 lk pikkuseks.
Protsessi kestel võttis mind pisut mõtlema, kas on üldse mõtet avaldada midagi suhteliselt sünget, kuna seekordne novell – üldse viimane kõigest, mida ma seni kirjutanud olen – on üldiselt meeleolult kantuna üsna tõsine. Aga nagu mu loomuomasele optimismile kohane, väänasin lõpu siiski positiivsesse võtmesse. Vaevutajutavasse küll, aga siiski. Küllap ma lihtsalt ei taha jätta lugejatesse lõpu negatiivset alatooni. Ma ise ka ei taha lugeda raamatuid, mille sünge lõpp jääbki kummitama ja painama.
Samuti on mind alati millegipäast köitnud ebamaised. Mitte, et ma nüüd mingi padu-ulme austaja oleks, seda absoluutselt mitte. Pigem eelistan realismi, kuid väikse müstilisuse nüansiga, mis värviks kogu argipäeva pisut teist ja märksa omanäolisemat tooni. Seda teed ma peamiselt oma loome viljelemisel läinud olengi.
Võib-olla on see pisut ka eestlaste loomuses, kuna juba ammustest aegadest peale on me rahvas kaasanud enda muistenditesse vägevaid ja üleloomulikke jõude, kes aitaks neil lahendada üle jõu käivaid olukordi ja panna lihtinimest uskuma, et kusagil on keegi kõikvõimas, kes aitab ja pakub raskel ja keerulisel hetkel seltsi ja abi. No iseasi, palju sellest Zafist kokkuvõttes kasu oli, aga kindlasti tõi ta oma ebatavalise olemusega novelli põnevust ja müstilisust juurde ja vähemalt suutis peategelane tänu talle end valitsevas kaoses taas mingil moel leida.
Aga kui te midagi lõbusamat lugeda tahate, siis soovitan sirvida “Lepatriinupüüdjat”, või kui eelistate põnevusromaani, siis võtke kätte “Martin Greeni juhtum,” mis on praegu üsna jõuliselt üle Eesti raamatukogudesse ja poodidesse levimas.
Ilmselt tõmban ma sellele sünguse-temaatikale siin blogis nüüd joone alla ja teen neist kahest raamatust siin edasipidigi arvatavasti pisut enam juttu.
Üks hea asi selle novelli kirjutamise juures oli siiski – ma avastasin, et mulle meeldib luulet kirjutada. See näib mulle märksa lihtsam, kiirem ja mugavam viis midagi olulist kiiresti ära öelda, kui mul peaks vahel tekkima selline tahtmine. Ja karta on, et arvatavasti riputan siia edaspidigi mõne luulerea üles.
Ma vist olen natuke liiga mugav, et hakata lauseid püüdlikult riimidesse pusima ja võimalikult omavahel kõlaliselt kokku sobivaid sõnu leidma, kuna vabavärsis kirjutamine tundub mulle kuidagi väga hea, loomulik ja sõnu mitte ülemäära väänav vorm. Võib-olla jääte siinkohal eriarvmusele ja eelistate riime, no mine tea. Ma usun, et see on kõigest maitseküsimus.
Ühe üle olen veel mõelnud – paljude blogid paistavad olevat väga pildirikkad, ma ise pole nagu meelega loomingu juurde ühtki fotot riputanud, kuna olen arvanud, et taoline pisut meelevaldne visualiseering pigem segab kui aitab kujutlusele kaasa, kuna rõhk on siiski sõnadel, mitte pildilisel poolel. Samas jääb blogi üldplaan nagu pisut liiga ilmetuks, mh?
Eks ma mõtlen sellele pisut.
Igatahes, toredate taaskohtumisteni mu blogis!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s