Allapoole keereldes

vaata
kuidas niiskust vargsi asfaldile poetav õhtu
süütab üksteise järel
tänavalampide heledate valgussõõride
kõlekülma aupaiste
peegeldades oma öömustal taustal tagasi
tumedalt ja ruskelt rohetaval kuusel
sinkjaskollaselt siravaid tulesid

 

vaata
kuidas maa mis kandis kunagi lubaduse
suvesooja sumeda virvenduse pitserit
läigib nüüd äraolevalt ja vaikivalt veest
nüüdki veel sõnatult süüdata soovides
kellegi isiklik lõputa muinasjutt

 

vaata
kuidas keerleb lendlemise ehedaimas rõõmus
allapoole
esimene selletalvine räitsakas –
liiga heledalt puhas valguslaik
kesk mustavat pimedust
teades iseenda sisemisest sügavast tarkusest
et muutub hääbuvaks veepisaraks
veel enne teekonna lõppu

 

oma üürikeses hääbumises
kohmetunult naeratusse klammerdudes
kuniks kestab ta tee

 

kuniks kestab tee


 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s