“Lepatriinupüüdja” sisukokkuvõte

Kirjutamine iseenesest sujus hästi ja mu Wordi fail täitus õige kiiresti üha uute peatükkidega. Avastasin õige pea, et kogu protsess meeldib mulle niivõrd, et ajuti oli lausa keeruline arvuti tagant tõusta ja reaalsesse maailma ümber lülituda.

Kuidas siis üldse sündis see raamat? Panin ta kirja eelmisel suvel.  Peamiseks inspiratsiooniallikaks sai üks raamatukogu riiulilt suhteliselt juhuslikult kaasa haaratud raamat, mille humoorikat ja absurdihõngulist stiili kohates tabas mind äratundmine, et see on just see, kuidas ma end väljendada sooviks.

Kuigi ma siin olen võib-olla jätnud endast mulje, nagu oleks ma liiga tõsine ja kalduks ajuti isegi melanhooliasse, pole ma tegelikult seda eriti üldse. Seega polnud ka mingi probleem kirjutada midagi lõbusat. Tahtmatult on jäänud mulje, nagu oleks me ümber tõsist ja süngena mõjuvat kirjandust liiga palju, samas aga naerda ihkame me kõik. Seega üritasin ka tõsisemaid teemasid nagu näiteks ilu ületähtsustamine, lahata pigem humoorikas võtmes.

„Lepatriinupüüdjat“ oli tegelikult suhteliselt lahe kirjutada – mõte jooksis väga hästi, raamat n.ö. kirjutas ennast ise. Kogu kirjutamisprotsess oli kiire ning nauditav ka mulle enesele, pannes mu nii mõnigi kord endamisi muigama.

Päris kindlasti ei ole tegemist autobiograafilise teosega, kõik tegelased ja sündmused on väljamõeldis. Ilmselt võikski mu raamatut võtta eelkõige lõbusa ja vabameelse mõtisklusena elu ja inimsuhete üle.

Romaani tegevus pöörleb kahe igati vastandliku õe ümber – üks on ilus, populaarne, elurõõmus ja pealiskaudne, kellele näib elus kõik niisama kergelt kätte tulevat; teine vaikne, tagasihoidlik, tähelepandamatu natuur, kellel on probleeme enese leidmise ja lahtimõtestamisega suures maailmas. Kummalise juhtumuse läbi vahetuvad õdede välimused ja seega leiab end suures maailmas halliks hiirekeseks pidanud Jette korraga oma särava ja silmipimestavast kaunitarist õe kehas, Tallinna glamuurseimatelt pidudelt ja võimukate meeste tähelepanu keskpunktist, sattudes ühte koomilisse situatsiooni teise järel.

Ilmselt pole see mitte päris tavaline armastuse ja eneseleidmise lugu, vaid lahendatud sootuks omanäolises võtmes. Mu eelistus ongi ilmselt kirjutada läbi kerge fantaasia elemendi, otseselt siiski mitte ulmesse minemata, vaid pigem tuua reaalsusesse sisse mõni absurdne ja segadusse ajav nüanss, mis pöörab kogu argipäeva oma tavapärases eksisteerimises pea peale.

Teoses leidub lisaks igas mõttes vastandlikele õdedele hulk värvikaid karaktereid – kütkestav ja lummav ameeriklane Christian, edukas, ent elus tüdinud ja kogu maailmale üleolevalt vaatav ärimees Eric, paks hall ja pahuravõitu jänes Grey, salapärane vanadaam, kes pole tegelikkuses sugugi see, kes esmapilgul paistab. Kaasaelamist ja piisavas annuses meelelahutust peaks mu debüütromaan pakkuma tegelikult igas vanuserühmas täiskasvanuile. Päris kindlasti pole tegemist väga kergesisulise lektüüriga, pigem võiks teda võtta intelligentse naistekana, nagu üks netikommentaator üsna tabavalt ära märkis.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s